{"id":3894,"date":"2026-06-30T20:33:07","date_gmt":"2026-06-30T20:33:07","guid":{"rendered":"https:\/\/becid.eu\/documents\/conceptual-and-methodological-approaches-in-societal-resilience-research-2024\/"},"modified":"2026-11-09T15:05:44","modified_gmt":"2026-11-09T15:05:44","slug":"conceptual-and-methodological-approaches-in-societal-resilience-research-2024","status":"publish","type":"documents","link":"https:\/\/becid.eu\/et\/documents\/conceptual-and-methodological-approaches-in-societal-resilience-research-2024\/","title":{"rendered":"\u00dchiskondliku kerksuse uurimise kontseptuaalsed ja metodoloogilised l\u00e4henemisviisid (2024)"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">\u00dchiskondliku kerksuse uurimise kontseptuaalsed ja metodoloogilised l\u00e4henemisviisid<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">2024<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Kristina Jurait\u0117, Dmytro Iarovyi, Sten Torpan, Ragne K\u00f5uts-Klemm<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Aruande koostamisele aitasid kaasa ka teised BECIDi uurimisr\u00fchma liikmed. Uurimisr\u00fchma juhtis BECIDi vastutav uurija, Tartu \u00dclikooli professor Andra Siibak.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Tartu \u00dclikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) v\u00e4ljunddokumendi D3.1 osa.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Selle s\u00fcstemaatilise kirjandus\u00fclevaate eesm\u00e4rk oli uurida \u00fchiskonna reaktsioone ja suutlikkust tulla toime desinformatsiooni ning muude teabeh\u00e4iretega seotud kasvavate probleemide ja riskidega. \u00dclevaade p\u00f5hineb enam kui 150 teadusartiklil, mis on avaldatud alates 2010. aastast. Uuringu peamine eesm\u00e4rk oli m\u00f5ista, kuidas teaduskirjanduses m\u00e4\u00e4ratletakse ja m\u00f5\u00f5detakse vastupanuv\u00f5imet desinformatsioonile ning teistele teabeh\u00e4iretele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Uuringu \u00fcks keskseid teemasid on kerksuse m\u00f5iste m\u00e4\u00e4ratlemine. K\u00e4sitletud teadusuuringutes m\u00f5istetakse \u00fchiskondlikku kerksust desinformatsiooni suhtes eelk\u00f5ige kui \u00fcksikisikute ja \u00fchiskonnar\u00fchmade sotsiaalset suutlikkust, p\u00e4devusi ja ressursse, mis v\u00f5imaldavad \u00e4ra tunda desinformatsiooni kahjulikke m\u00f5jusid ning neile vastu seista.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Desinformatsioonile vastupanuv\u00f5imelist olukorda m\u00e4\u00e4ratletakse seisundina, kus desinformatsioon ei j\u00f5ua m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osani \u00fchiskonnaliikmetest v\u00f5i ei suuda v\u00e4hemalt veenda sellega kokku puutunud inimesi seda edasi levitama.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Uuringud n\u00e4itavad, et \u00fchiskondlik kerksus ja suutlikkus desinformatsiooniga toime tulla on riigiti erinevad ning s\u00f5ltuvad suurel m\u00e4\u00e4ral sotsiaalpoliitilisest keskkonnast ja inforuumist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Teaduskirjanduses tuuakse esile mitmesuguseid m\u00f5jutegureid. \u00dchelt poolt k\u00e4sitletakse struktuurseid tingimusi, nagu v\u00f5rgustikud, institutsioonid ja \u00fchiskondlikud diskursused, teisalt aga \u00fchiskondlike osalejate individuaalset suutlikkust ja tegutsemisv\u00f5imekust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Samuti r\u00f5hutatakse sotsiaalkultuuriliste tegurite, sealhulgas v\u00e4\u00e4rtuste, teadmiste, usalduse ja v\u00e4ljakujunenud praktikate t\u00e4htsust. Olulised on ka kontekstuaalsed tegurid, nagu sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud tingimused, institutsionaalne korraldus ning v\u00f5imusuhted.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Uuringus anal\u00fc\u00fcsitakse desinformatsioonist tulenevat haavatavust eri valdkondades, sealhulgas demokraatia, julgeoleku, rahvatervise, majanduse ja tehnoloogia kontekstis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Lisaks k\u00e4sitletakse aruandes tegureid, mis m\u00f5jutavad inimeste ja \u00fchiskonna haavatavust v\u00f5i vastupanuv\u00f5imet desinformatsioonile. Nende hulka kuuluvad teabe omadused, infokeskkonna erip\u00e4rad ning teabe vastuv\u00f5tjate tunnused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Loe aruannet:<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dchiskondliku kerksuse uurimise kontseptuaalsed ja metodoloogilised l\u00e4henemisviisid 2024 Kristina Jurait\u0117, Dmytro Iarovyi, Sten Torpan, Ragne K\u00f5uts-Klemm Aruande koostamisele aitasid kaasa&#8230;<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3639,"template":"","class_list":["post-3894","documents","type-documents","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3894","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents"}],"about":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/documents"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3894\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3897,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3894\/revisions\/3897"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3639"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3894"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}