Tartu \u00dclikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) v\u00e4ljunddokument D3.4.<\/p>\n\n\n\n
Mai 2024<\/p>\n\n\n\n
J\u0101nis Buholcs | Vidzeme Rakendusk\u00f5rgkool<\/p>\n\n\n\n
Anastasija Tetarenko-Supe | Vidzeme Rakendusk\u00f5rgkool<\/p>\n\n\n\n
Sten Torpan | Tartu \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n
Andres K\u00f5nno | Tallinna \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n
Vanessa Vorteil | Tallinna \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n
Auks\u0117 Bal\u010dytien\u0117 | Vytautas Magnuse \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n
Rimgail\u0117 Kasparait\u0117 | Vytautas Magnuse \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esolev aruanne annab \u00fclevaate faktikontrolli ja muude desinformatsiooni t\u00f5kestamise meetmete reguleerimisest L\u00e4tis, Eestis ja Leedus.<\/p>\n\n\n\n
Balti riikides ei ole seadusi, valitsuse m\u00e4\u00e4rusi ega muid \u00f5iguslikult siduvaid dokumente, mis k\u00e4sitleksid konkreetselt faktikontrolli. Enamasti toimub faktikontroll siiski ajakirjandust ja massimeediat reguleerivas \u00f5iguslikus raamistikus. Faktikontroll on seotud ka teiste desinformatsiooni leviku piiramisele suunatud algatuste ja tegevustega. Balti riikide \u00f5igusaktides ja poliitikadokumentides tunnistatakse desinformatsiooni probleemina, mis n\u00f5uab sekkumist. Desinformatsiooni t\u00f5kestamise meetmete uurimine aitab seega paremini m\u00f5ista \u00f5iguslikku ja poliitilist keskkonda, milles faktikontroll toimub.<\/p>\n\n\n\n
Aruandes k\u00e4sitletakse Balti riikide regulatiivseid aspekte mitmel tasandil. Esiteks vaadeldakse \u00f5iguslikku regulatsiooni, anal\u00fc\u00fcsides asjakohaseid seadusi, valitsuse m\u00e4\u00e4rusi, poliitikadokumente ja muid ametlikke dokumente. Teiseks antakse \u00fclevaade 2022. aastal tugevdatud desinformatsiooni k\u00e4sitleva tegevusjuhendi rakendamisest Balti riikides. Kolmandaks kirjeldatakse \u00f5iguslikust raamistikust v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vaid dokumente ja tegevusi, mis on seotud desinformatsiooni t\u00f5kestamise, inforuumi tugevdamise ja meediap\u00e4devuse edendamisega. Aruande viimases osas k\u00e4sitletakse ajakirjanduse ja faktikontrolli eneseregulatsiooni, sealhulgas ajakirjanike ja faktikontrollijate eetikakoodekseid ning kutsestandardeid.<\/p>\n\n\n\n
Aruande peamised j\u00e4reldused on j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n
1. Balti riigid on valinud desinformatsiooni t\u00f5kestamiseks erinevad l\u00e4henemisviisid. \u00dchelt poolt saab valeinformatsiooni levitajate suhtes kohaldada \u00f5igusnorme, mis k\u00e4sitlevad huligaansust v\u00f5i avaliku korra rikkumist. Teisalt on Leedu kriminaalkoodeksis desinformatsioon m\u00e4\u00e4ratletud ja selle levitamine s\u00f5naselgelt keelatud. K\u00f5igil kolmel riigil on \u00f5iguslikud v\u00f5imalused piirata juurdep\u00e4\u00e4su seadusi rikkuvale sisule. Eelk\u00f5ige on blokeeritud Venemaal tegutsevad propagandat edastavad telekanalid.<\/p>\n\n\n\n
2. Seadusandjad kohandavad \u00f5igusraamistikku t\u00e4nap\u00e4evaste v\u00e4ljakutsetega toimetulekuks. N\u00e4iteks muudeti 2024. aastal L\u00e4ti kriminaalseadust, millega keelustati s\u00fcvav\u00f5ltsingute ehk tehisintellekti abil loodud v\u00f5ltsitud sisu kasutamine valimiste m\u00f5jutamiseks. Samal aastal muutis Leedu oma kriminaalkoodeksit, keelustades manipuleeritud sotsiaalmeediakontode kasutamise sellise teabe levitamiseks, mille eesm\u00e4rk on kahjustada riigi p\u00f5hiseaduslikku korda, territoriaalset terviklikkust, riigikaitset v\u00f5i muid riiklikke huve.<\/p>\n\n\n\n
3. Balti riigid erinevad ajakirjanduse ja meedia reguleerimise poolest. L\u00e4tis ja Leedus on kehtestatud \u00f5igusnormid, mis m\u00e4\u00e4ratlevad ajakirjanduse kutsestandardid. See v\u00f5imaldab ametiasutustel h\u00f5lpsamini eristada usaldusv\u00e4\u00e4rseid meediav\u00e4ljaandeid manipuleerivatest v\u00e4ljaannetest, kuid v\u00f5ib \u00fchtlasi tekitada riske ajakirjandusvabadusele. Eestis on selles valdkonnas v\u00e4hem regulatsioone.<\/p>\n\n\n\n
4. Balti riikides kehtivad \u00f5igusnormid, mis v\u00f5imaldavad piirata juurdep\u00e4\u00e4su seadusi rikkuvale sisule. N\u00e4iteks saab piirata juurdep\u00e4\u00e4su veebilehtedele, mille sisu ohustab riigi julgeolekut v\u00f5i avalikku korda, ning keelata teatud telekanalite taasedastamise. Selliseid piiranguid on rakendatud muu hulgas Venemaal tegutsevate propagandat levitavate meediakanalite suhtes.<\/p>\n\n\n\n
5. Balti riigid on oma poliitikates ja avalikus kommunikatsioonis r\u00f5hutanud \u00fchiskonna teabekerksuse tugevdamise t\u00e4htsust. Mitmes poliitikadokumendis tunnistatakse desinformatsiooniga seotud ohte ning vajadust edendada meediap\u00e4devust ja kaitsta riiklikku inforuumi. See n\u00e4itab, et kvaliteetse meediasisu k\u00e4ttesaadavust ja meediap\u00e4devuse arendamist k\u00e4sitletakse poliitilises tegevuskavas \u00fcha enam julgeoleku vaatenurgast. Riikide t\u00e4helepanu ajakirjanduse toetamisele on siiski erinev. L\u00e4ti ja Leedu on loonud meediav\u00e4ljaannete toetamiseks, sealhulgas rahaliselt, spetsiaalsed mehhanismid, kuid Eestis samalaadsed toetusmeetmed puuduvad.<\/p>\n\n\n\n
6. Balti riikide ametiasutused ei tee aktiivset j\u00e4relevalvet desinformatsiooni k\u00e4sitleva tegevusjuhendi rakendamise \u00fcle. Riigid on digiteenuste m\u00e4\u00e4ruse riiklike koordinaatorite m\u00e4\u00e4ramisel ja vastavate s\u00fcsteemide loomisel erinevates etappides. Aruande koostamise ajal ei olnud Eestis digiteenuste koordinaatorit veel m\u00e4\u00e4ratud. L\u00e4ti ametiasutused peavad esmat\u00e4htsaks digiteenuste m\u00e4\u00e4ruse rakendamist. See toimib koos desinformatsiooni k\u00e4sitleva tegevusjuhendiga kaasregulatsiooni raamistikus ning ametiasutused loodavad saada m\u00e4\u00e4ruse j\u00f5ustamiseks vajalikud vahendid ja volitused. Kuna desinformatsiooni k\u00e4sitlev tegevusjuhend on platvormide vabatahtlikult allkirjastatud dokument ning suurimad platvormid on \u00f5iguslikult registreeritud teistes riikides, ei tugine riiklikud ametiasutused oma \u00fclesannete t\u00e4itmisel kuigi suurel m\u00e4\u00e4ral sellele tegevusjuhendile.<\/p>\n\n\n\n
7. Viimastel aastatel on Balti riikide valitsusv\u00e4lised ja muud riigiasutustest s\u00f5ltumatud organisatsioonid avaldanud arvukalt aruandeid, uuringuid ja anal\u00fc\u00fcse. Need k\u00e4sitlevad muu hulgas desinformatsiooni ja \u00fchiskonna vastupanuv\u00f5imet sellele, ajakirjanike turvalisust ning meediap\u00e4devuse olukorda. Selliste dokumentide rohkus n\u00e4itab, et need teemad on p\u00e4lvinud avalikus arutelus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset t\u00e4helepanu.<\/p>\n\n\n\n
8. Ajakirjanike, sealhulgas faktikontrollijate kutsealast tegevust kujundavad eetikakoodeksid. Igas Balti riigis tegutseb \u00fcks v\u00f5i mitu organisatsiooni, millel on oma eetikakoodeks ja selle j\u00e4rgimise tagamise mehhanismid. Need organisatsioonid saavad faktikontrolliga tegelevate ajakirjanike t\u00f6\u00f6 kohta kaebusi harva, kuid L\u00e4tis on l\u00e4bi vaadatud kaks sellist juhtumit. Lisaks kuuluvad mitmed faktikontrolliorganisatsioonid rahvusvahelisse faktikontrolliv\u00f5rgustikku (International Fact-Checking Network, IFCN) ja Euroopa faktikontrollistandardite v\u00f5rgustikku (European Fact-Checking Standards Network, EFCSN). M\u00f5lemal v\u00f5rgustikul on standardid, mis reguleerivad faktikontrolliorganisatsioonide t\u00f6\u00f6 erinevaid aspekte. V\u00f5rgustikega liitumiseks peavad organisatsioonid nendele standarditele vastama.<\/p>\n\n\n\n
9. Faktikontrollit\u00f6\u00f6d reguleerivad ka toimetustes v\u00e4lja kujunenud kirjutamata reeglid. Faktikontrollijad peavad oma t\u00f6\u00f6 peamisteks eesm\u00e4rkideks desinformatsiooni, eriti Venemaa narratiivide t\u00f5kestamist, \u00fchiskonna harimist ning poliitikute vastutuse suurendamist. Faktikontroll on koost\u00f6\u00f6p\u00f5hine tegevus, mis t\u00e4hendab, et artikli valmimisse panustab mitu inimest. Koost\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab teema valimist, allikate kaalumist ja artikli \u00fclevaatamist enne avaldamist. Kontrollitavate v\u00e4idete valikul arvestatakse muu hulgas nende levikut sotsiaalmeedias ning v\u00e4ite esitaja m\u00f5jukust, n\u00e4iteks seda, kas tegemist on tuntud poliitikuga. Samas l\u00e4htuvad faktikontrollijad ka oma ajakirjanduslikust professionaalsest hinnangust, kaaludes v\u00e4ite v\u00f5imalikku kahjulikkust ja uudisv\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n\n\n\n
Loe t\u00e4ispikka aruannet siit:<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tartu \u00dclikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) v\u00e4ljunddokument D3.4. Mai 2024 J\u0101nis Buholcs | Vidzeme Rakendusk\u00f5rgkool Anastasija…<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3645,"template":"","class_list":["post-3783","documents","type-documents","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3783","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents"}],"about":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/documents"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3783\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3786,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3783\/revisions\/3786"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3645"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3783"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}