{"id":3731,"date":"2026-06-30T20:35:44","date_gmt":"2026-06-30T20:35:44","guid":{"rendered":"https:\/\/becid.eu\/documents\/activities-to-increase-information-resilience-among-russian-speaking-baltic-residents\/"},"modified":"2026-11-06T15:25:47","modified_gmt":"2026-11-06T15:25:47","slug":"activities-to-increase-information-resilience-among-russian-speaking-baltic-residents","status":"publish","type":"documents","link":"https:\/\/becid.eu\/et\/documents\/activities-to-increase-information-resilience-among-russian-speaking-baltic-residents\/","title":{"rendered":"Tegevused Balti riikide venekeelsete elanike teabekerksuse suurendamiseks"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Tartu \u00dclikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) v\u00e4ljunddokument D4.4.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Inger Klesment | Tartu \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Gretel Juhansoo | Tartu \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Auks\u0117 Bal\u010dytien\u0117 | Vytautas Magnuse \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Kristina Jurait\u0117 | Vytautas Magnuse \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">L\u0101sma Antonevi\u010da | Balti Meediap\u00e4devuse Keskus<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Balti riikides \u2013 L\u00e4tis, Eestis ja Leedus \u2013 elab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid rahvusv\u00e4hemuste kogukondi, eriti Venemaa ja Valgevenega piirnevatel aladel. Need piirkonnad on ajalooliselt olnud etniliselt mitmekesised ning seal elab arvukalt venekeelseid inimesi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">N\u00e4iteks L\u00e4tis moodustavad rahvusv\u00e4hemused m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa elanikkonnast. Suurim v\u00e4hemusr\u00fchm on venelased (25,6%), kellele j\u00e4rgnevad valgevenelased (3,4%), ukrainlased (2,3%) ja poolakad (2,1%). Need kogukonnad paiknevad valdavalt riigi kaguosas, eriti Latgale piirkonnas, mis piirneb Venemaa ja Valgevenega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Ka Eestis elab suur venekeelne v\u00e4hemus. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid venelased 25,6% elanikkonnast. Need kogukonnad on koondunud peamiselt riigi kirdeossa, eelk\u00f5ige Venemaaga piirnevasse Ida-Virumaale.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Leedu rahvusv\u00e4hemuste hulka kuuluvad poolakad (6,7%), venelased (6,3%), valgevenelased (1,2%), ukrainlased (0,7%) ja juudid (0,1%). Poola ja vene kogukonnad paiknevad peamiselt riigi kaguosas, Valgevene ja Venemaale kuuluva Kaliningradi eksklaavi piiride l\u00e4heduses.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Need v\u00e4hemuskogukonnad, eriti Venemaa ja Valgevene piirialadel elavad inimesed, on desinformatsioonikampaaniate suhtes eriti haavatavad. Seda haavatavust suurendavad muu hulgas keelelised ja kultuurilised sidemed Venemaaga, venekeelse meedia tarbimine ning ajaloolised narratiivid. Desinformatsiooni levitajad kasutavad neid seoseid sageli \u00e4ra, et levitada s\u00f5numeid, mis v\u00f5ivad \u00f5\u00f5nestada usaldust kohalike institutsioonide vastu ja soodustada Venemaa-meelseid hoiakuid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Sellele reageerimiseks on Balti riigid rakendanud mitmesuguseid desinformatsiooni t\u00f5kestamise strateegiaid. Nende hulka kuuluvad meediap\u00e4devuse edendamine, s\u00f5ltumatu ajakirjanduse toetamine ning v\u00e4hemuskogukondade kaasamine, et tugevdada nende vastupanuv\u00f5imet infomanipulatsioonile. Nende j\u00f5upingutuste t\u00f5hustamiseks on loodud ka piirkondlikke koost\u00f6\u00f6algatusi, n\u00e4iteks BECID.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">K\u00e4esolev aruanne on \u00fclesande 4.4 v\u00e4ljunddokument, mille koostamisse panustasid kolm BECIDi partnerit: UTARTU, VMU ja BCME. \u00dclesande eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada meediap\u00e4devuse kampaania, mis tugevdaks Balti riikide venekeelse elanikkonna teabekerksust ja soodustaks kodanikuaktiivsust. Tegemist on sihtr\u00fchmaga, mida peetakse eriti haavatavaks riiklikult toetatud desinformatsioonikampaaniate suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Aruande eelmistes osades esile toodud statistiliste n\u00e4itajate ja Balti riikide piirkondlike erinevuste arvestamiseks t\u00f6\u00f6tas iga partnerriik v\u00e4lja kohandatud tegevuskava, mille eesm\u00e4rk oli j\u00f5uda t\u00f5husalt oma piirkonna venekeelse elanikkonna ja\/v\u00f5i konkreetsete sihtr\u00fchmadeni.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el wp-block-paragraph\">Lisaks koostas iga riik sihtr\u00fchmade vajadustele vastavad materjalid ning ajakohastas ettekandeid, et kajastada t\u00f6\u00f6paketi WP4.4 tegevuste elluviimisel ilmnenud erip\u00e4raseid kogemusi, vajadusi, v\u00e4ljakutseid ja kohalikke olusid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) v\u00e4ljunddokument D4.4. Inger Klesment | Tartu \u00dclikool Gretel Juhansoo |&#8230;<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3651,"template":"","class_list":["post-3731","documents","type-documents","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3731","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents"}],"about":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/documents"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3731\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3734,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3731\/revisions\/3734"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3651"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3731"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}